Infokaart

Sündmused

September 2017
E T K N R L P
28 29 30 31 1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 1

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Elva kirik külastas sõpruskogudust Perniöt

Saabudes Perniö kogudusemaja ette, ootas seal õpetaja Jukka Pukkila, ehitusbuumi aja eestlaste jaoks kodusel viisil, sinistes ehitajatunkedes. Jäi küsimata, mida kirikuõpetaja parajasti ehitab. Võttes taskust peotäie naelu, ütles ta, et niimoodi, unustamisega töölt tulles, võiks kodus juba uue maja ehitada. Peagi saabus ka kirikhärra Juha Hekkala, vastuvõtu kohvilauas oli koos üle kümne Elva koguduse sõbra ja eesti suhete edendaja. Koos räägiti läbi ühised tegemised.
Elva ja Perniö vahel käib aastatepikkune leeritööalane koostöö. Reis oli ajastatud nõnda, et elvalased võisid olla selle juures, kui järgmise aasta Perniö leerilapsed end Perniö keskaegses kivikirikus, peale perejumalateenistust, rühmadesse jagasid. Seega teavad nüüd kõik osapooled, järgmisel aastal tuleb Elva leerilaagrisse taas tugev rühm.
Elvas saavad leerilapsed eriti palju piibliõpet. Perniölased on eriti tänulikud eesti kirikumuusikutele, kes leerilaagri ajal ka soome noored kooris laulma panevad - eesmärk, mida kuni esimese Elva leerilaagrini enesele seatud pole. Eestlasi üllatab soome leerilaagri tugev kord. Ükski mobiil ei helise, ükski kergemeelsus ei leia aset leerilaagri töökas ajakavas.
Nimetatud koostöövorm sai alguse siis, kui Eesti oli veel "odav maa". See aeg on möödas, kuid koostöö on end õigustanud.
Perniö kogudus on Elva kogudust läbi aastate toetanud. Nüüd sai Perniö uut teavet tehtu ja kavandatava kohta.
 Koguduste suhetesse kuulub Jumala sõna kuulutamine sõprade juures. Siinkirjutaja pidas Yliskylä kirikus jutluse. Yliskylä kirik on puukirik ühes kõrvalkülas, peakirikust eemal, kus toimuvad samuti korrapärased jumalateenistused. Kõik Perniö koguduse vaimulikud on saanud võimalust jutlustada Elvas.
 Perniö on Soomes vald, kus on koos kõige rohkem luterlikke kirikuid. Peale eelnimetatute on vallas veel kaks vana mõisa- või tehasekirikut. Perniö mõisnikud on olnud tuntud ja ettevõtlikud mehed, nad on rajanud oma mõisate juurde tehaseid, ja  kui rahvaarv on kasvama hakanud, ehitanud oma tööliste jaoks ka kirikud. Nii tutvusime kivist Teijo kirikuga, mis on ehitatud kõrgele künkale.
Üks Teijo mõisnik oli omapärane mees. Ta ootas Piiblis kirjeldatud veeuputuse kordumist ning kinnitas oma toa akna külge paadi, et targa laevaehitaja Noa kombel veeuputusest pääseda. Tahaks loota, et möödunud sugupõlve esindaja ind ja tahe sütitaks Perniöt edaspidigi. Mõte võib olla utoopiline, kiriku praktikaga vähe kooskõlas olev, kuid mees luges Piiblit!
Igivana palkhoone, Koski mõisa kirik, meenutab oma lihtsuses ja "tahumatuses", õigemini oma kirvetahumisjälgedega puiduga vanu aegu, mil inimeste nõuded elu peenusele olid veel märgatavalt väiksemad. Koski kirik meenutab Ruhnu puukirikut, kuid on sellest palju suurem. Koski mõisa muud hooned aga torkavad silma suurte, tumesiniste tellistega. Neid toodeti siin rauaräbu tellistesse segades. Perniö on üldse vana rauatööstuse koht.
 Koskis nägime ka päris mõisnikku, sellist kübara ja tähtsa olemisega. Tulles kiriku võtit tooma, näitas ta end, korraks, suurest pick-up autost väljudes. Ehtsa mõisnikuna rääkis ta ka "lihtrahvast" erinevat keelt. Ta on rootslane.
 Meie vastuvõtjate hulgas oli novembris pensionile minev ajalooõpetaja Paavo Heinonen, pronksi- ja rauaaja asjatundja. Ta tutvustas meile Perniöt kui ajaloolist rannikuala. Kaardi juures näitas ta meile rannajoone taandumist maa kerkides samakõrgusjoonte peal. Meie sõitudel vallas peatas ta meid sageli mõtlema, viikingiajal oli veetase siin, seal aga oli juba kuiv, siia rajati külasse, hiie asemele kirik, siin oli mäel lahe kõrval valvepost, kust anti teada võõrast purjest merel, siia orgu pääses veel pronksiajal laevaga, rauaajal aga enam mitte, mistõttu küla ja kirik kolisid madalamale. Nii saime kuulda palju huvitavat ajaloost.
Perniöst oleks võinud saada Soome autotööstuse häll. Teijo mõisa juures tehases  toodeti 1960-ndail veoautot Teijo. Autod tegid veel 1980-ndail oma tööd, pideva, tervete autode tootmiseni siiski ei jõutud.
 Kuna nii Perniös kui ka Elvas on kohalikud muuseumid, siis olid elvalased Perniös uuendamas ka muuseumidevahelisi suhteid. Perniö oleks võinud 1920-ndail olla Alvar Aalto hüppelauaks arhitektuuri, kuid soome tuntuima arhitekti kavand Perniö muuseumi rajamiseks lükati tol korral vallavalitsuses tagasi - arhitekt on noor ja kogenematu! Tulemus on siiski hea, võitnud kavand, mõisastiilis hoone sobib vanavara talletamiseks just Perniö talupoeglikul maastikul.
 Muuseumis veendusime veel kord, et Perniö on Soomes tuntud muuhulgas Perniö perenaise kaudu. See on täisulatuses säilinud 12. sajandi naise riiete ja ehete komplekt ühest Yliskylä hauast. Pronkspalistus võimaldab määrata mitte ainult särgi, seeliku ja põlle kuju ja materjali, vaid ka värvi. Kui kristlus levis, taanuds paganlik põletusmatus. Teadlastele tegi see võimalikuks riietuse säilimise haudades ja töö selle uurimisel. Ühtlasi näeme, kuidas muinasaja lõpus levib kristlus soomeugrilaste keskel ka ilma võõrvallutajateta. Perniö perenaine, kelle elusuuruses rekonstruktsioon on muuseumis aukohal, oli kaasa minemas ajalugu tegeva evangeeliumi sõnumiga.
 Elvalased käisid naabruses, mobiiltelefonide linna Salo rahvateatris, kus tõsine majandusmees, Perniö koguduse majandusjuht Kauko Kuparinen mängis lasteetendusel "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" Jasperit. Kauko oli just üks kandev näitleja, juhtides oma osaga näidendi tegevuskäiku ja lauldes julgelt.
 Lahkudes ütles kirikhärra Juha Hekkala, et Elva maitseb perniölaste suus veel kaua. Nimelt olid elvalased võtnud kaasa rohke külakosti Elva toiduainetootjatelt.

 Samal kuul käis Elva koguduse õpetaja seoses ühe pikema reisiga ka lühikesel külaskäigul Kempele kogudusse, kus kohtus õpetaja kohusetäitja Timo Riihimäe ja muude töötajatega.

Vallo Ehasalu

Tagasi