Infokaart

Sündmused

Detsember 2018
E T K N R L P
26 27 28 29 30 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31 1 2 3 4 5 6

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Aruanne > Sõnaline 2007

Sõnaline 2007

EELK
Valga praostkonna
sõnaline aruanne
2007


A. Praostkondlik elu
I. Praostkonna üldandmed

Praostkond hõlmab Valga maakonna, v. a. Helme, Hummuli, Põdrala ja Tõrva, Tartu maakonna Rõngu, Rannu, Konguta, Puhja, Nõo vallad ja Elva linna, lisaks osa Ülenurme ja Tähtvere valda, Võru maakonna Mõniste valla ja osa Antsla valda. See on kokku 6-7 % Eesti pindalast ja 3-4 % elanikkonnast.
Koguduseliikmete hulk on kahanenud 1674-lt 1631-le, moodustades 4 % EELK liikmeskonnast, langus on siiski aeglustunud (1794 a. 2005). Suur tõus on jätkunud Nõos (9), tõus on olnud ka Puhjas ja Sangastes (7) ning Rõngus (4). Endisele tasemele on jäänud Elva, langenud on Hargla, Laatre ja Rannu (1), Karula (2), Otepää (30) ning Valga (35).
Praostkonnas on valdav metsa- ja põllumajandus, Valgas, Elvas, Rõngus ja Otepääl ka tööstus, Otepääl ja Karulas puhkemajandus. Vaatamata ääremaameeleoludele on sageli ka lõunapoolsed vallad siiski oma tulevikus kindlad. Sel aastal on Valga linn hakanud üha enam koostööd tegema Valka linnaga. Valgas on vähenenud tööpuudus.

II. Praostkonna sinod

Praostkonna sinodisse kuulub 32 liiget.
Sinodi koosolek toimus 12. aprillil 2007 Valga Huviala- ja Kultuurikeskuses. Tervitusi tõid maavanem ja linnapea. Akadeemilise ettekande pidas Edakai Simmermann. Külas olid EELK LNÜ ja ajaleht Eesti Kirik. Valga kogudus võõrustajana kandis osa sinodi pidamise kulusid praostkonna eest. Sinodisaadikud tutvusid uueneva Valga pastoraadiga.
Sinodil kiideti heaks aruanne ja võeti vastu eelarve.
Sinodil oli üheks küsimuseks praostkonna majanduslik toimetulek. Tehti ettepanekuid, nagu palgata projektikirjutaja, tõsta praostkonnakassamaksu, kuid need ei saanud konkreetseks. Praostkonna majandusliku jõu vähenemine on siiski väike, seetõttu ei peetud vajalikuks tõsta praostkonnakassamaksu, mis on 8 krooni liikme kohta.
Kogudused on a. 2007, peale ühe erandi, maksnud praostkonnakassamaksu, kokku 13 352 krooni (2006. a. 14 272 krooni). Praostkonnal on alati olemas ka rahareserv, üle 20 000 krooni. Praostkond on maksnud iga kuu edasi kirikuvalituse palgatoetuseid, samuti on koguduste vahel ära jagatud praostkoonna raamatupidaja palk. Palgatoetus on summa poolest küll 6 % kogu EELK palgatoetustest, kuid koguduse kohta on see olnud suur summa, kõikudes 1580 ja 1800 vahel (kokku 147 800 krooni).
Aruandeaastal pole tehtud projekte. Tulusid sai praostkond kokku 233 345,95 (2006. a. 236 034,97) krooni. Kulusid oli 238 449,91 krooni.


III. Praostkonna praost, juhtorganid ja töötajad

1. Praosti kt. Vallo Ehasalu on 34. a. vana, lisaks on ta Elva koguduse õpetaja, Hargla koguduse hooldajaõpetaja, ilma töökohustusteta ka Karula koguduse hooldajaõpetaja, Tartu Teoloogia Akadeemia täiskohaga õppejõud, Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant, Eesti Teadusfondi algkristluseteemalise grandi kaastööline, Vaimulike Konverentsi juhatuse liige, EELK Piiskopliku nõukogu õpetuskomisjoni liige, EELK Kirikukogu halduskomisjoni liige, kirikukogu saadik, Akadeemilise Teoloogia Seltsi laekur, Martin Lutheri Ühingu esimees. Aruandeaastal on ta käinud korduvalt Tallinnas, külastanud praostkonna kogudusi, jutlustades neist pooltes, teinud kaks ametireisi Soome (ja Norrasse; olles Eesti Kiriku lugejatereisi giid; jutlustanud Lauttasaare ja Kempele kirikuis). Vallo Ehasalu on abielus Mirja Kaarina Ehasaluga, neil on pojad Villem (9 a.), Elias (6 a.) ja Johannes (4 a.).
2. Abipraost puudub.
3. Praostkonna sekretär on Enno Tanilas, 42-aastane, ta on lõpetanud EELK UI a. 2003, töötab põhikohaga EELK Karula koguduse diakonina, ta on samuti Karula valla kultuuri- ja spordikomisjoni liige. Ta on abielus Marje Tanilasega, peres on 20-aastane tütar, 19-aastane poeg ja 12-aastane tütar.
4. Praostkonna nõukokku kuuluvad Mart Jaanson, Tiit Kuusemaa, Enno Tanilas, Marika Troon. Nõukogu on pidanud kolm koosolekut, esimesel korral arutlusel eelarve.
Praostkonna revisjonikomisjoni kuuluvad Helle Mölder, Jüri Stepanov (esimees) ja Marje Tanilas.
6. Praostkonna muusikasekretär on Margit Keeman, noortetöösekretär on Riina Pill.
7. Muud toimkonnad ja komisjonid puuduvad.

IV Praostkonna konverentsid, koolitus

19. märtsil toimus Sangastes töötegijate koosolek, kus arutati saksa külaliste vastuvõtu teemasid.
12. veebruaril oli töötegijate koosolek Valgas.
30. septembril peeti Otepää pastoraadis praostkonna töötegijate koosolek. Teemadeks olid professor emeritus Helmut Piirimäe ettekanne "Rootsi muinasusund ja üleminek ristiusule", EELK arengukava ja EELK tänukirjade üleandmine koguduste töötajatele. See oli ilus koosolek, 35 osavõtjaga.
25. novembril toimus Rõngus vaimulike koosolek, külaliseks Ain Riistan, kes rääkis uuematest meetoditest Uue Testamendi eksegeesis.
Valga kogudus on korraldanud 20. novembril misjonipäevade ettevalmistuskoosoleku. Kahjuks jäi sellel praostkonna teiste koguduste osa väheseks, kuid siiski läks koosolek hästi, tänu muude koguduste (Helme kogudus, Valga teised konfessioonid) osavõtule. Sel koosolekul hakati planeerima oktoobris 2008 aset leidvaid misjonipäevi.
Seega vähenes 2007. töötegijatele määratud koosolekute arv ühe võrra.

 


V. Visitatsioonid ja revideerimised

1. Piiskoplikke visitatsioone pole olnud.
2. Riiklike revideerimisi, peale päästeameti (Elva, Hargla, Nõo, Puhja) ja muinsuskaitse (Hargla, õieti töö vastuvõtmine, Nõo), pole olnud.

VI. Avalikud suhted

Praostkond pole ajakirjandusega palju koostööd teinud, eelkõige on ajakirjanduses olnud üksikute koguduste sündmused.
Valga praostkonna kodulehekülg oli juba enne aruandeaastat saanud korda, kõigi koguduste käest on küsitud andmed, mida koduleheküljele üles panna, neid on kodulehekülje tegija ka omast peast parandanud, kuid elu muutudes on need taas vananenud. www.valgapraostkond.ee on lingina olemas ka paljude omavalitsuste kodulehekülgedel.
Praostkonnal puudub kirjastustegevus. Alanud on koostöö Tartumaa Muuseumiga, mille eesmärgiks on kirjutada põhjalik Valga praostkonna ajalugu. Tehtud on tööd kahe koguduse osas.

VII. Suhted teiste institutsioonidega

1. Suhted Valga ja Tartu maavalitsustega on aruandeaastal olnud väga vähesed, piirdudes sinodi päevaga, kus Valga maavanem Georg Trasanov oli kohal kogu koosoleku aja, näidates üles huvi kiriku tegemiste vastu. Sidemed on harvemaks muutunud, kuna pole olnud praostkonna korraldatavaid selliseid üritusi, mis nõuavad maakonna kaasakutsumist. Maavanem on osalenud ka Otepää kirikus toimunud Eesti Lipu 123. aastapäeva jumalateenistusel.
Pea igal kogudusel on suhted kohaliku vallaga head. Eriti head on koguduse ja valla sidemed Harglas, Nõos, Rannus, Valgas.

2. Suhted teiste konfessioonidega praostkonnal puuduvad (kogudustel on need olemas).

3. Valga praostkonna kirikukogu saadikud on Mart Jaanson (asendusliige Tiit Kuusemaa), Marje Tanilas ja Marika Troon (asendusliige Jaan Uibo). Vallo Ehasalu on kirikukogu liige ameti poolest.
Vallo Ehasalu on paljude komisjonide-juhatuste liige.

4. Kiriklikest organisatsioonidest on Valga praostkonna Elva, Karula, Nõo, Puhja, Rannu, Sangaste ja Valga kogudused Laste- ja Noorsootöö Ühenduse liikmed, mis tähendab 2/3 kogudustest.
Muude kiriklike organisatsioonidega, peale ajalehe "Eesti Kirik", pole sidemeid olnud. Kõige usinam Eesti Kiriku kaastööline Valga praostkonnas on Heino Nurk.

5. Välissuhtlus on mullusega võrreldes vähenenud ühe ühisürituse võrra. Siiski toimub pidev teabevahetus Eschwege koguduste ja Valga praostkonna koguduste vahel.
11. jaanuaril külastas Vallo Ehasalu Lauttasaare kogudust, mis on praostkonna "ühine sõpruskogudus" ja kõigile tuttav.
19.-20. mail külastas praostkonda Eschwege praostkonna 42-liikmeline rühm. Külalised ööbisid koguduseliikmete kodudes. Nad tutvusid Tallinnaga, EELK Konsistooriumiga, kus neid võttis vastu peapiiskop, Lahemaaga, osalesid Valga praostkonna jumalateenistustel ja praostkonna laulupäeval Sangastes, kus nad laulsid koos mh ühe eestikeelse laulu.
26.-27. septembril külastasid Lauttasaare koguduse esindajad Seppo Kataila ja Juhani Peltonen koos ülemõpetaja Kai Engströmiga tervelt üheksat praostkonna kogudust.
23. novembril käis Östersundi ustav töömees humanitaarabi alal, Jöran Gelland, Otepääl, Rõngus ja Puhjas, toomas abi. Nüüd toob ta abi vähem kui varem, kuna tal on koostöö Läti kogudustega, kes on varem vähem abi saanud.

B Praostkonna koguduste elu
I. Kirikuhoonete ja muu kinnisvara seisund

Elva kogudus tunneb vajadust uuendada kirikut seest, kuid selleks ei jätku jõudu. Kogudus jätkab kogudusemaja ehitust, aruandeaasta lõpuks on valminud enam kui 3/4 maja välisseintest.
Hargla kogudus on renoveerinud kalmistumüüri, tehtud on neljandik vajalikust tööst.
Karula uus kirik vajab igal aastal värvimist, mis on ka 2007 tehtud.. Karula Maarja kiriku seinalt leitud petroglüüf on jõudnud juba teaduslikku kirjandusse (J. Maiste "Kunsti lugu" 2007). Karula kogudus on alustanud ettevalmistustöid, et lasta konserveerida ajaloline Karula pastoraat. Selleks on tehtud eritingimused ning praegu nähakse võimalust, et katus kaetakse. Muidu on hoones varisemisoht, nii esimesel korrusel kui ka keldrivõlvides.
Karula kogudus on teinud vallaga rendilepingu, mille kohaselt vald rajab koguduse maale suusarajad ning hoiab neid korras.
Nõo koguduse maadel jätkab tööd OÜ Kiriku Varahaldus. Sellele lisaks rajab Üllar Zeigo koguduse maadel kiigepaika.
Puhja kogudus näeb peale põranda valmissaamist järgmisi väljakutseid, kiriku katust, mis tilgub läbi. Ka on Puhja kogudusel igivana ait, mida nähakse parandamist vajavana.
Rannu kogudus rõõmustab korras kiriku üle. Majavamm Rannu kirikus on küll olemas, kuid pole veel väga märgatavat kahju teinud.
Valga kogudus on asunud tegema kiriku renoveerimise ettevalmistusi. Katus vajab parandamist, samuti elekter. Valga kogudus on juba renoveerinud suure osa pastoraadist. Aruandeaastal on ruumide jaotus selles muutunud, kogudus ja selle omatav Domus Petri Kogu on võtnud maja üle senistelt kasutajatelt ning teinud selle alumise korruse avaramaks ja kasutatavamaks.

 


III. Koguduste töötajad ja nende tegevuse analüüs

Valga praostkonnas oli aasta algul kogudustes viis õpetajat (Andres Aaste, Vallo Ehasalu, Mart Jaanson, Jüri Stepanov, Ivo Pill), üks emeriitõpetaja (Peep Audova), kaks diakonit (Tiit Kuusemaa, Enno Tanilas). Lisaks oli üks õpetaja electus (Heino Nurk), üks vikaarõpetaja (Lea Kärson) ja üks vikaardiakon (Kaido Metsaoja).
Emeritus Peep Audova teenis Valga kogudust kuni Heino Nurga saabumiseni 6. jaanuaril 2007,
Lea Kärson on teeninud ühe korra Nõo kirikus, Kaido Metsoja on teeninud 27 korda, enamasti Valga praostkonna kogudusi, kuid ka mitut kogudust Tartu ja Võru praostkonnas. Nii annab ta paljudele vaimulikele võimaluse kas puhata või minna ka pühapäevasele ametireisile.
Valga koguduses on teeninud praktikandid Ester Liinak ja Malle Kruusma.
Aruandeaasta lõpuks oli Valga praostkonnas kuus õpetajat (Andres Aaste, Vallo Ehasalu, Mart Jaanson, Heino Nurk, Jüri Stepanov, Ivo Pill), üks emeriitõpetaja (Peep Audova), kaks diakonit (Tiit Kuusemaa, Enno Tanilas), üks vikaarõpetaja (Lea Kärson) ja üks vikaardiakon (Kaido Metsaoja).
Vaimulike töökoormus on suur. V. Ehasalu töötab TTA ja UI õppejõuna, M. Jaanson Tartu Ülikooli õppejõuna, T. Kuusemaa Tartu vangla kaplanina, H. Nurk UI õppejõuna, I. Pill Tsirguliina kooli õpetajana. Praostkonnas on peale selle kolm hoolduskogudust.

Nõo koguduses on kerge näha, kuidas vabatahtlike tööst tuleb kordaminek. Vabatahtlikke on seal tervelt kolmteist. Valga kogudus on leidnud palju uusi töötegijaid. Karula koguduse nõukogu on suur ja kirikutöös tegev.
Puhja koguduses teevad inimesed vabatahtlikult palju muusikatööd. Samuti jagatakse humanitaarabi.
Vabatahtlike töö on nii suur, et kogudustes on tehtud kõik, kuigi praostkonnas on vaid üks palgaline organist ja vaid üks kogudusele arveid esitav raamatupidaja, vaid üks palgaline pühapäevakooliõpetaja (mitme koguduse peale) ning vaid kaks palgalist kirikuteenijat.

Praostkonna koguduste elu

Kiriklikud talitused

Talituste arv on praostkonnas langenud, ristimised 161-lt 126-le, matused 312-lt 256-le. Leeritamised on tõusnud 51-lt 78-le, laulatused 19-lt 21-le. Need kõikumised, kui võrrelda kogudusi eraldi, pole siiski reeglipärased. Üksikutes kogudustes võib esineda suuri kõikumisi (Karula, Valga), seejuures pole nii, et kõik langeks, vaid üks näitaja tõuseb, teine langeb.
Ametitalitusi mõjutavad paljud tegurid korraga. Eriti ristimise juures on olemas võimalus, et inimesed käivad talitustel naaberkoguduses, näiteks leerinõuete kergendamise pärast. Raskuseks on ristivanemate leidmine, küllap ei saa paljud ristida oma lapsi.
 Leeritöö on paranenud, põhjuseks võib tuua ehk seda, et levima on hakanud praktika, mitte ristida ilma õpetamata. Eks see ole aga meie raskus, näha inimesi, kel ei ole aega koguneda kindlatel aegadel leerikooli. Vähem esineb hoiakut, kus ristimisele tulija oma teadmisi juba ette kõrgeks hindab ja leerikooli ülearuseks peab.
 Seejuures on leeritöös üha enam märgata, et rahva teadlikkus kristlusest on vähenenud isegi võrreldes aastaga 1980 või 1990. Tol korral olid rahvasuus väljendid, nagu "läätseleeme eest müüma", Saulusest sai Paulus", mis tänapäeva kiirelt muutuvas keeles ja meelsuses on kadunud, vaatamata vabadusele ja koguduste tööle. Oleme jõudnud aega, mil pühapäevakoolilaagris kostab laste suust sõnu, nagu "O my God". Siinkohal arvan, arengutega meie über ei ole vaja kaasa minna. 

Koguduste juhtorganid

Parim näide koguduseliikmete kaasatusest on ehk Nõo kogudus. Vaga erinevatel aladel toetatakse õpetaja tööd, keskseks alaks tundub olevat muusikatöö, mis kõik muu nagu iseenesest kaasa tõmbab. Karula kogudus hindab juhatuse ja nõukogu tööd, suur hulk inimesi jõuab tulla kohale ja teha otsuseid.
Head näited on hoolduskogudused, Hargla, Laatre ja Rannu juhatused hoiavad asju korras. Ideaal oleks siiski see, et juhatused hoiavad asju korras, ja kogudusel on siiski ka oma vaimulik. Samas on teisal palju tööd jäetud tegemata, neli kogudust ei ole esitanud nõukogu protokolli. Kas inimesed pole ühises töös kokku leppinud? Või pole nad kokku tulnudki? Muuhulgas võib näiteks maksuvõlgasid vältida sellega, et kogudus koostab eelarve ja loeb seda. Ilmselt segab siin inimeste elu killustumine tööde vahel. (Seda on juhtunud ka meie Saksamaa sõpruspraostkonnas, et kogudus ei ole saanud nõukogu tööle.) Siit tulevad ka küsimused, mis saab koguduse osadusest, kui vaimulik teeb tööd üksi. 
Valga koguduse nõukogu ja juhatus on jäänud väikeseks. Paljud on eemale jäänud ja väsinud. Juhatuse esimees Kalev Luts on ametist lahkunud, nõukogu on seda lubanud, aseesimees on haigestunud. Nõukogu pole suutnud leida uut juhatuse esimeest. Siiski on kogudus leidnud enesele MTÜ Domus Petri Kogu kaudu) tegevjuhi, stud. theol. Ester Liinaku, kes teeb kantseleitööd ja suhtleb asutuste ning koguduseliikmetega.
 
Muusikatöö

Karula kirikus on remonditud harmoonium. Karula koguduse koor on käinud paljudel jumalateenistustel ka sotsiaalasutustes.
Nõo koguduses on palju muusikuid ja kokku kolm kollektiivi. Nõo meesansamblilt on ilmunud uus kompaktplaat.
Rannu ja Puhja muusikatöö on kattuvad paljus, eelkõige ühises laulukooris, kus kõik lauljad on noored või keskealised. See koor on jõudnud laulda kuues erinevas kirikus väljaspool oma kogudusi. Puhja orel vajab suuremat remonti, Rannu orelil pole isegi mootorit, seda tallatakse.
Valgas on väga hea muusikaline saade jumalateenistustel ja väga palju kontserttegevust.
Aruandeaastal oli ilusaks riigipoolseks toetuseks "Kutse sünnipäevale" kontserdisari advendiajal, mis leidis tähelepanu rohkem kui pooltes meie praostkonna kirikutes.

Lastetöö

Lastetöö on aruandeaastal paranenud. Elva kogudus ja Valga kogudus on alustanud peale lühemat või pikemat pausi taas lastetööga. Pühapäevakool on jätkunud Nõo, Otepää, Puhja, Rannu ja Rõngu kogudustes. Otepää kogudus peab pühjapäevakooli Laguja külas, kus on erinevad vormid tööks väikelastega (ja nende vanematega), samuti juba täiskasvanumõõtu noortega.
Nõo, Otepää, Puhja ja Rannu kogudustel on tihe koostöö Evangeelse Luterliku Misjoniseltsiga "Kylväjä", Nendes kogudustes on pühapäevakooliõpetajaks Imbi Tanilsoo.
Nõo kogudus peab regulaarseid perejumalateenistusi, Karula kogudus pikemalt ettevalmistatud perepäevi.
Otepää, Nõo, Puhja ja Rannu laste talvelaager leidis aset 10.-11. veebruaril Lagujal.

Diakooniatöö

Karula kogudus teeb palju diakooniatööd, jagades riideabi, külastades kodusid ja hooldekodusid.
Valga kogudus on jätkanud kauaaegset koostööd linnaga abivajajate toitlustamisel Valga Diakooniamajas, praegu on selle nimi ennistatud pastoraadiks, ja  diakooniatööd korraldab MTÜ Domus Petri Kogu. Tegevust kogudusemajas on laiendatud. Muuhulgas on töötud saanud seal tööharjutusel käia ja kogudusemaja remontida, samuti on antud tegevust kriminaalhooldusalustele inimestele.
Riideabi on jaganud enamus kogudusi. Kodukülastusi on tehtud kõige enam endiselt Otepääl (kus on ka töökad vabatahtlikud selles töös rakendatud), kuid ka Rõngus ja Puhjas.

Misjon

Oma ajalehed on Elva ja Nõo kogudustel, Nõo koguduse leht ilmub sagedamini. Karula, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu ja Valga kogudustel on alati teated kohalikus ajalehes.
Elva, Hargla, Karula ja Nõo kogudused uuendavad pidevalt oma teateid praostknna koduleheküljel.
Karula kogudusel on raamatulett, kuid väikestes kohtades ei ostata vaimulikku kirjandust.
Puhja koguduse diakon töötab Tartu Vanglas.
Misjonitööd kolmes erinevas külas teeb Nõo kogudus. Nõo koguduse meesansambel on valitud valla Aasta Tegijaks.
Kirikupäevi korraldavad Karula ja Puhja kirikud. Puhja kiriku päeval olid jumalateenistusel seitse kollektiivi. Kavilda kirikus oli kuus kollektiivi.
Rannus on raskuseks, et kirik on Neemiskülas, pühapäevakool Kurekülas, rahvas aga enamasti alevikus.
Puhja kirik on korraldanud misjoniüritusi kuulutajatega Saksamaalt ja Tallinnast.

Oikumeenilised suhted

Oikumeenilisi suhteid on kõige enam Puhja (koostöö õigeusklikega Kavildas, Puhja kiriku päevadel ka koos katoliiklaste, metodistide ja baptistidega), Elva (ühisjumalateenistused baptistidega), Valga (osalemine EEKBL-i Valgas toimunud misjonipäevadel, ettevalmistus EELK misjonipäevadeks) ning Karula ja Nõo kogudusel (õigeusklikud). Muid konfessioone ei esine palju, Elvas on veel baptistid, adventistid, Jehoova tunnistajad, uusapostlikud, Valgas on loetletud 11 erinevat kogudust. Ilmjärvel on hakanud tegutsema õigeusklikud, Pukas on olemas baptistid.

Hinnang

Praostkonna elu kõrghetkedeks olid uue õpetaja introduktsioon 14. jaanuaril Valgas, laulupäev Sangastes ja kõiki kogudusi hõlmanud suurettevõtmine, 42 saksa külalise vastuvõtmine.
Kuid statistika on ka selge selles, et 2007. aastal on praostkonnas olnud (nimetuste järgi) vähem ühist tegevust kui möödunud aastal. Siiski on inimeste suhtlemine omavahel olnud tihe. Koostööd on tehtud pühapäevakoolitöös, vaimulikud käivad üksteisel tihedalt külas. Kogudused vahetavad teavet omavahel ja sõpruskogudustega.
Lahendamata probleemiks on koguduste nõukogude töö. Vaadates protokolle ei näe, kas on käidud koos, kas on tegeldud nõukogu jaoks kohustuslike asjadega.

 


Vallo Ehasalu
praosti kt
31. märtsil 2008