Infokaart

Sündmused

September 2018
E T K N R L P
27 28 29 30 31 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Elva > Aruanne 2007

Aruanne 2007

EELK

ELVA KOGUDUSE ARUANNE

2007

I. Koguduse liikmed, juhtorganid ja nende tegevuse analüüs

Koguduse liikmeskond on valdavalt naised 50-80-ndates eluaastates. Liikmeskonnas on valdavalt inimesed, kes tunnevad seost kirikuga, väga vähe on teiste kaudu maksu saatjaid. Suhteliselt väikesele liikmete arvule vastab suhteliselt sagedane kirikuskäimine.

Elva rahvas suhtub kirikusse ükskõikselt. Sellest kõneleb ehk vähene matuste arv, on ju see muidu koht, mis kirikukauge inimese kiriku juurde toob. Linnavalitsus näeb vähestes asjades kogudust lootustandva koostöötegijana. Koguduses valitseb hea ühisvaim. Elva kogudus torkab silma sellega, et inimesed toetavad üksteist, erimeelsusi ei esine.

Koguduse juhtorganid on teinud oma tööd hästi. Alati on juhtorganid olnud abiks nii põhiülesande täitmisel, jumalateenistuste pidamisel, pühapäevakoolis, muusikatöös, kui ka lisatööl, kogudusemaja ehitamisel. Koguduse nõukokku kuuluvad Mirja Ehasalu, Stefan Groote, Maija Hiieste, Peeter Merisalu, Maimu Sirel, Aino Viljar. Juhatusse kuuluvad Stefan Groote, Vallo Ehasalu, Peeter Merisalu, Inna Täht ja Heidi Rajamäe-Volmer. Sinodisaadikud on Stefan Groote ja Peeter Merisalu. Juhtorganid on aidanud õpetajat tegelikus töös.

II. Koguduse töötajad ja nende tegevus

1. Koguduse õpetaja on Vallo Ehasalu, 34. a. vana, koguduses töötanud kaheksa ja pool aastat; töökoormus Elvas eraldi võetuna pole suur, kuid lisaks on ta Hargla (töökohustusteta ka Karula) hooldajaõpetaja ning Valga praostkonna praosti kt, Tartu Teoloogia Akadeemia täiskohaga õppejõud, Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant ja ühe Eesti Teadusfondi grandi kaastööline, Vaimulike Konverentsi juhatuse liige, EELK Piiskopliku nõukogu õpetuskomisjoni liige, kirikukogu saadik, Akadeemilise Teoloogia Seltsi laekur, Martin Lutheri Ühingu esimees. Aruandeaastal on ta käinud korduvalt Tallinnas, külastanud praostkonna kogudusi, teinud kaks ametireisi Soome (ja möödaminnes ka Norrasse; välisreisidel on ta juhtinud Eesti Kiriku lugejatereisi ning jutlustanud Lauttasaare ja Kempele kirikuis). Vallo Ehasalu on abielus Mirja Kaarina Ehasaluga, neil on pojad Villem (9 a.), Elias (6 a.) ja Johannes (4 a.). Elamistingimused on on tänu majaomanikust koguduseliikmele Tamara Rekile head, elab 80 m2, avaras üürikorteris Elva kesklinnas. Perekonnaseisuametniku õigused on olemas.

Õpetajat on korduvalt asendanud praostkonna vikaardiakon Kaido Metsoja, 40-aastane, koguduses töötanud kuni augustini kord kuus. Siiski on tema koormus Elvas vähenenud, kuna koguduse õpetaja on vabanenud Nõo kiriku hooldamisest juba 2006.

2. Organisti põhitöö on teinud Stefan Groote, 44-aastane, koguduses töötanud 3 aastat, kutsekategooria puudub. Põhitöökohaga Tartu Ülikooli Füüsikateaduskonna vanemteadur. Koolitustel osalenud pole.

Koorijuht ja vajadusel organist on Maimu Sirel, 77-aastane, koguduses töötanud 13 aastat. Ta on pensionär, muusikaõpetaja ja koorijuht. Kutsekategooria puudub, osalenud koorijuhtide koolitustel väljaspool EELK-d.

3. Palgalisi töötajaid peale õpetaja pole.

4. Vabatahtlikud töötegijad on mainitud organistid ja kirikuvanemad Lehte Riives ja Maija Hiieste.

III. Jumalateenistusliku elu analüüs

1. Jumalateenistuste korras on muutuseks see, et õpetaja hakkas veebruaris laulma liturgiat. Kehtib Agenda kord, eripäraks ehk vaid kantslisalmi ärajätmine juhul, kui ei ole teateid ega mälestamisi. Kasutatakse kuuerealist perikoobisüseemi. Ilmikutel liturgilisi ülesandeid pole. Kuid jumalateenistus edeneb ladusalt ka nõnda. Jumalateenistus kestab 80 minutit, pikkus on möödunud aastatega ehk kahanenud kantslisalmi ja teadete ärajätmise tõttu. Jutlus kestab 20 minutit.

2. Keskmiselt on kirikus 27 inimest. Küllalt hästi lauldakse, palvetatakse kaasa, tunnistatakse usku. Armulaud on kaetud igal pühapäeval, ka diakoni peetud pühapäevadel, alates sellest, kui Kaido Metsoja sai armulauaõiguse. Korjanduskarp asub raamatulaual. Kirikus rikutakse korda harva, ei ole uksest käimist ega muud taolist.

3. Väljakuulutatud jumalateenistusi pole pidamata jäänud.

4. Väljaspool kirikuhoonet on peetud surnuaiapüha ja kaks haiglajumalateenistust.

5. Muusika jumalateenistustel on hea. Kogudus laulab, harmoonium pole liiga vali. Orelit mängib muusikatöö kogemustega Stefan Groote, harvem Maimu Sirel, kes on koorijuhina ja kooli muusikaõpetajana küll igale elvalasele tuttav.

IV. Kiriklike talituste analüüs

Ristimiste ja laulatuste arvu on tõstnud kordaläinud leerikool, leeritatute arv on samuti kasvanud. Matuste hulk on kahanenud.

V. Muusikatöö

Vt lisa.

VI. Hoolekande- ja hingehoiutöö

1. Õpetaja külastab pea kõiki leinavaid kodusid, kuid külastab ka koguduseliikmeid muidu.

2. Vähe on õpetaja külastanud Elva haiglat. Detsembris külastas õpetaja Elva Väikelastekodu.

3. Muud suhted sotsiaalasutustega puuduvad.

4. Riideabi on saadetud elvalastelt edasi lõuna poole, üheskoos soome ja rootsi abiga.

VII. Laste-, noorsoo- ja kasvatustöö

1. Lastetööd kevadpoolaastal polnud, kuid Stefan Groote võttis selle uuesti ja omal algatusel kätte sügisel. Lastevanemate nõusolekul peeti pühapäevakooli kiriku rõdul, veel novembris ei kurdetud külma, detsembris jätkus töö õpetaja kodus. Sügispoolaastast alates ei korralda õpetaja pühapäevakooli mitte ise, vaid Stefan Groote ja uued töötajad Anna-Liisa Särg ja Mirja Ehasalu.

2. Leeritöös on 2006. a. õnnistus jätkunud. Leeritunnid on toimunud õpetaja juures kodus, rühmi oli kolm, kooli aeg on kümme topelttundi, õnnistatuid oli 14. See on kümne aasta suurim arv. Leeriõpetamise kava on endine, Elva koguduse jaoks loodud kava. Konfirmeeritute osalemine koguduse tegevuses pärast leerikursust pole olnud suur.

3. Noorsootöö koguduses puudub, kui selleks mitte lugeda kogudusemaja ehitamist paljude noorte abil. Sageli on see siiski ehk vaid ehitustöö, mitte enamat.

4. Suhted kooliga puuduvad.

5. Piiblitunnid puuduvad, kuid leeriskäijad on neid küsinud.

6.-7. Täiendkoolitus koguduse töötajatele ja liikmetele puudub.

VIII. Evangelisatsiooni- ja misjonitöö

Elva koguduse õpetaja osaleb Elva seltsielus, aruandeaastal on olnud koostööd Elva Vabatahtliku tuletõrjeühinguga. Elva VTÜ aastaraamatus on ilmunud artikkel Elva kirikuelust. Kuid tõelist misjonitööd, veenmist, inimeste ülesotsimist sel otstarbel, pole olnud.

IX. Avalikud suhted

Elva koguduse leht on taas ilmunud täismahus, kuid aastas vaid ühel korral. Vähenenud pole koostöö Elva ajalehega, koguduse õpetaja on tahtnud kirjutada kogudusemaja ehitusest, et tuletada inimestele meelde, töid tehakse. Ajalehe kaudu on ka hea tänada talgulisi.

Kogudusel on, nagu igal Valga praostkonna kogudusel, osa praostkonna koduleheküljest. Sellel on alati uuendatud teave.

Soovides tõmmata enam avalikkuse tähelepanu kogudusele, on õpetaja osalenud seltsitegevuses ja Tartumaa Muuseumi töös. 9. märtsil pidas ta muuseumis ettekande Peeter Singi tegevusest Elva koguduse õpetajana. Kogudus on aidanud korraldada Elva Looduskaitse Seltsi jõulupidu. Õpetaja on algatanud uuesti Elva Muinsuskaitse Seltsi tegevuse, mitte küll end juhatusse valida lastes. Seltsi esimese koosoleku teema oligi "EELK Elva kogudus Teise Maailmasõja sündmustes (1940-1945)." Need üritused on saanud suure tähelepanu osliseks.

X. Majanduselu

Kirikuhoone Pargi 8 on üsna korras, kuid vajaks uut sisekujundust ja soojustusremonti. Koguduseliikmed hoiavad ka kiriku krunti korras.

Pastoraat Pargi 3 on renoveerimisel. Aruandeaastal on taas ehitusel töötanud paljud vabatahtlikud. Värvitud on kõik voodrilauad. Kuni viilutipuni on tehtud valmis kolmas välissein, mis avaneb tänavale. Fassadil on paigas aknalengid. Sel aastal on koguduse arvele laekunud ka GAW abi ehituseks, kuid selle eest pole töö veel tehtud, küttesüsteemi ehitus seisab siseseinte krohvimise taga. Et investeerida sihipäraselt, on valmis ostetud radiaatorid.

Surnuaiamaja maa, Vaikne 39, on perekond Ehasalu nimel ostueesõigusega erastatud, kuid seadusest tulevate ajaliste piirangute tõttu veel aasta lõpul koguduse omandisse tagasi vormistamata.

Kogudus alustas aastat 5 837,45 krooniga ja lõpetas 119 929,42 krooniga. Tulusid oli 270 894,18 kr (eelmisel aastal 117 827,81 kr.), kulusid oli 156 802,21 kr. (eelmisel aastal 176 916,10 kr.). Kui õpetajal oleks rohkem aega, oleks võinud rohkem raha juba investeerida, nimelt ehitusse.

Sel aastal on kogudus taotlenud linnalt, linna blanketil ja linna seatud tähtaja sees, ehitusabi 215 000 krooni, katuse ja veevärgi jaoks. Linn ei pidanud võimalikuks nii suurt abi (teised MTÜ-d ja seltsingud saavad keskmiselt 5 000 krooni). Pealegi oli maja koguduse omandusse saamise tingimuseks aastal 1997 see, et kogudus ehitab selle valmis ise. Kogudust on aidanud ehitustöö otstarbel Perniö, Kempele ja Lauttasaari kogudus ning Gustav-Adolf-Werk, samuti Elva ettevõtted. Kogudusel on võlg õpetaja ees, õpetaja on maksnud kord varem metsatööde ja saekaatritööde arved, kuid pole saanud raha tagasi. Saadud materjal on juba ehitusel kasutatud (kogudusemaja juures laos seisab juba uus, koguduse rahaga metsast välja veetud (29 tm) ja vääristatud materjal, plankudeks ja laudadeks saetuna ning maja taha virna tõstetuna).

Ainus palgasaaja on koguduses õpetaja, kes saab minimaalpalka. Kogudus tuleb toime, liikmeannetused (keskmiselt 315, eelmisel aastal 255 krooni) ja korjandused (keskmiselt 238 liikme kohta) on head. Matusteraha on samuti tuntav osa eelarves. Riigimaksud on makstud EELK palgateotusest, mille eest oleme väga tänulikud, lootes samas põhjendatult edaspidi ilma selle summata toime tulla.

XI. Visitatsioonid ja revideerimised

Kogudust ei ole visiteeritud ei kiriku ega riigi poolt. Päästeamet on teinud leebe ettekirjutuse, ilmselt tänu koguduse headele suhetele tuletorjeühinguga. Teada on, et teistele kogudustele esitatakse palju raskemaid nõudmisi.

XII. Koguduse suhted teiste institutsioonidega

1. Suhted kohaliku omavalitsusega on jätkunud seoses Teeliste kirikute projektiga. See oli linnavalitsuse ettepanek, milleks kogudus andis kõik vajaliku, eelkõige vabatahtlikud valvurid, ja linn 4 000 kr. toetust. Muidu poleks kogudus seda ette võtnudki. Nõnda oli kirik K-P 11.00-16.00 avatud, peale selle ka kohaliku ajalehe heatahtliku, tunnustava tähelepanu all.

2. Suhted teiste konfessioonidega on vähesed, kaks korda aastas on peetud ühine jumalateenistus baptistidega. Usuõpetus Elva haridusasutustes puudub.

3. Suhted praostkonnaga on tihedad. Elva kogudust aitavad talituste pidamisel Puhja ja Rõngu organistid. Elva kirikukoor on alati osalenud praostkondlikel üritustel. Praostkonna külalistena Eestis viibivast Eschwege praostkonna 30-liikmelisest rühmast 10 oli majutatud Elva koguduse liikmete kodudes. Esindamata oli Elva kogudus küll praostkonna lastelaagris.

4. Suhteid teiste kiriklike, usuliste ja muude organisatsioonidega pole olnud.

5. Õpetaja on jutlustanud Kempele kirikus. Kempele kogudus on toetanud Elva kogudust rahaga maja ehitamisel.

Jätkus leeritööalane koostöö Perniö kogudusega, suur rühm Perniö noori said Elvas leeriõpetuse, järgmine aasta tuleb taas suur rühm.

Õpetaja on jutlustanud Lauttasaare kirikus. Lauttasaare kogudus kutsus õpetaja perekonnaga Helsingisse neljaks päevaks külla. Lauttasaari on seni küll EELK Viimsi koguduse sõpruskogudus, kuid lähenenud Valga praostkonnale ja Elva kogudusele.

Hallsbergiga on suhted vähesed. Siiski palus õpetaja kord Elva kirikus käinud Hallsbergi koguduse esindajal vaadata üle kogudusemaja ehitus. Hallsbergilt on küsitud ka ehitusabi.

XIII. Koguduse liikmed

1. Koguduse liikmeskond on püsinud. Siiski vaevab kogudust inimeste eemalejäämine. Leer on liikmeid juurde toonud, surmajuhtumeid pole nii palju, et liikmeskond peaks kahanema, kuid arv pole kasvanud.

2. Liikmete vahekord kaasinimestega on hea.

3. Liikmete vahekord teiste konfessioonide liikmetega on hea.

4. Liikmete kodune elu on hea. Siiski on kristlikke abielupaare väga vähe.

XIV. Hinnang ja muud tähelepanekud

Suuremaid töid peale ehituste pole olnud. Rõõmustab kooride kasvanud huvi kiriku vastu. Rõõmustas leeritöö elavnemine, konfirmeerituid oli rohkem kui kunagi alates aastast 1996. Rõõmustas ka pühapäevakoolitöö uus algus, peale aastast katkemist. Koguduse juhatus ja muud aktiivsed inimesed on toetanud õpetajat igati. Rõõm on olnud kestev ja tihenev välissuhtlus.

 

Vallo Ehasalu

EELK Elva koguduse õpetaja

4. veebruar 2008