Infokaart

Sündmused

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Hargla > Ajalugu

Ajalugu

Hargla kogudus on sündinud Koivalinna koguduse jagamisel. Aastal 1645 nõudsid eesti talupojad, et Tahevas peetaks kord kuus jumalateenistusi. Selleks peeti sobivaks üht reht. Kirik ehitati 1667.

Koivalinn oli lätikeelne, Hargla eestikeelne. Hargla koguduses tunneb tänapäevani Lätimaa lähedust, eelkõige vanades raamatutes, mis sisaldavad inimeste nimesid. Hargla ja Koivalinna vahel on Mustjõgi oma luhtadega ja liivakivikallastega, mis näitavad, kui kõrgele tõuseb vesi. Hargla sai niisiis koguduseks kuningas Karl XI käskkirjaga 21. aprillist 1694. Meenutagem - Rootsi riigi post, esimene maailmas, oli siis kümneaastane, kuninga käskkirja said talupojad kuulda 16. mail samal aastal. Aasta pärast algas suur nälg. 

1702 põletasid venelased alanud Põhjasõjas kiriku maani maha. Uus kirik ehitati valmis 1729. See oli puukirik ja asus kõrtsi kõrval, niisiis, mitte kõrgemal kohal, kus see asub praegu. Puukirik jäi kirikuliste hulgale kitsaks. Esimene kivikirik ehitati 1817-1821. Sellisena, nagu tookord, see täna ei seisa, kuna õpetaja Wilhelm Gotthelf Robert Adalbert Christiani ajal, 1873-1874 ehitati see ümber. Sellest ajast pärinevad suured aknad, tahvellagi, kõrge kena torn ja juurde ehitatud altariruum.

Selle kiriku altari jaoks maalis E. Jacobs ka tuntud õlimaali. Maal on oma teemalt haruldane, kujutades Kristuse võtmist ristilt, ning maal on saanud Londoni kunstinäitusel autasu.

Kirikut on remonditud ka 1931 ja 1935. Seitsmekümnendatel aastatel on õpetaja Artur Raibaka kangelaslikul eestvedamisel saanud kirik uue katuse. 1999-2002 on taastatud vahelagi tema algses ilus ning täielikult uuendatud katus.

Hargla kogudusega on seotud naiskirikuõpetajate tulek. Kord tuli Õpetaja Jaan Maior hääletades autoga Valgast Harglasse. Auto sattus õnnetusse ja õpetaja murdis reieluu. Tema asemel asus tööle tema abikaasa Linda Maior. Jõulud olid käega katsuda. Nõnda nad jäidki kahekesi kogudusi teenima. 

Nõukogude ajal on kogudus olnud üsna arvukas. Siin on sündinud nii mõndagi. Kord soovis valla esimene kommunist oma last ristida. Laps ristiti, kuid lapse emal tuli töö juures raskusi. Etteheidetele vastates ütles ta, et parteipiletit pole tal vaja. Seepeale jäeti ta rahule. Pangem tähele: kirikut oli inimesel vaja, parteipiletit, mis ometi tol korral uksi inimese ees avas, polnud vaja.

Hargla ei saa seejuures unustada oma väsimatut õpetajat Artur Raibakat. Artur Raibakas polnud õppinud teoloog. Ta oli talupidaja, vennastekoguduse vend. Peapiiskop otsis ta kord üles ja palus tulla kogudust teenima. Piiblit ta tundis, usku tunnistas. Gümnaasium oli andnud ka kreeka keele oskuse. Nõnda ta asus teenima ja teologia tarkust nõutama ühtaegu.