Infokaart

Sündmused

Juuli 2017
E T K N R L P
26 27 28 29 30 1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
31 1 2 3 4 5 6

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Praostkonna muusikaaruanne 2011

Praostkonna muusikaaruanne 2011

Valga praostkonna muusikaaruanne 2011
1. Kirikumuusikud:
1) Jüri Goltsov (organist-koorijuht) Valgas, 2) Katrin Rogenbaum (organist) Harglas, 3) Merike Mõttus (organist-koorijuht) Karulas, 4) Eve Tamm (organist) Sangastes ja Laatres,5) Helis Teearu (organist) ja 6) Ingrid Tigane (koorijuht) Otepääl, 7) Helve Päid (organist) Rõngus, 8) Miina-Liisa Kuusemaa ja 9) Meelis Roosaar  (organist-koorijuhid), Eveli Roosaar (kooritöö eestvedaja-abiline) Puhjas ja Rannus, 11) Maimu Sirel (koorijuht), 12) Stefan Groote (organist), 13) Edith Groote (naiskoori dirigent, ansambli juht)  Elvas, 14) Agnes Laasimer, 15) Katre Kruuse (organist-koorijuhid), 16) Sander Tamm (koorijuht) ja 17) Margit Keeman (organist), 18) Ragne Meier ( koorijuht) Nõos, 19) Jaan Sõrmus ( organist) Laatres. Nõo meesansamblit juhib 20) Margus Liiv; tema äraolekul 21) Mart Jaanson. Asendusorganistina on Puhjas ja Rannus  aidanud muusikaharidusega Nõo koguduse liige Taime Põld ja Valgas Ester Liinak.

Osalemine praostkondlikel õppepäevadel:
 
Muusikatööalaseid nõupidamisi ja koolituspäevi oleme ühiselt lastetöötegijatega  aruandeaastal pidanud  Peedul, Sangastes, Karulas ja Nõos. Enamasti pidasime nõu praostkonna laulupäeva korralduse üle; oktoobrikuisel kokkusaamisel Nõos Agnes Laasimeri pool kuulasime ühtlasi Mart Jaansoni ettekannet luterliku koraali kujunemisest ja arutlesime EELK lauluraamatu täiendamise ja parandamise ettepanekute üle.

Viimase aasta muutused kirikumuusikute hulgas (pensionile jäämine, kogudusest lahkumine jne.)
 
Aruandeaasta sügisel on  koorijuht Ingrid Tigane taasalustanud Otepää segakoori juhatamist, mis on suureks rõõmuks tervele praostkonnale. Piret Stepanov, samuti Otepäält, töötab jätkuvalt Soomes, kuid on siiski leidnud võimalust kaasa lüüa praostkonna laulupäeval Sangastes ja Haapsalu koraalimaratonil.
  Nõo koorijuht Sander Tamm on siirdunud Tallinna, alustades õpinguid Muusikaakadeemias ja  aruandeaasta algusest on Nõo koguduse segakoor Ragne Meieri juhtida. Sander Tamm pole  praostkonna muusikatööst eemale jäänud, vaid on kevadpoolaastal aktiivselt kaasa aidanud laulupäeva eelproovide läbiviimisel ja olnud Sangastes ka ühendkoori dirigendiks.
 Praostkonnasisene muusikute koostöö:

Muusikute koostööd hindavad kõik töötegijad heaks või väga heaks.


2. Kollektiivid:

Segakoorid on olemas Sangaste, Otepää, Karula, Nõo kogudustes, naiskoorid Elva ja Valga koguduses, ansambel Dionysius  Puhja/Rannu  koguduses,  meesansambel Nõo koguduses. Elvas on aruandeaastal jätkanud kooskäimist noorematest koguduseliikmetest koosnev naisansambel Edith Groote juhendamisel ja tekkinud kahest abielupaarist koosnev kvartett, mis on kaasa teeninud jõuluajal; Rõngus laulab pühadel kirikus seltsimaja naisansambel, mida juhatab koguduse organist Helve Päid. Nõo koguduse maadel Meeril on aruandeaastal jätkanud tegutsemist koguduseliikmetest koosnev naisansambel, mis on omandanud eeskätt vaimulikku repertuaari ja teeninud kaasa Nõo kirikus.
Lisaks kirikukollektiividele mainib Valga aruandja, et regulaarselt laulavad kirikus pühadeteenistustel Valga segakoor “Rõõm”, kus ta ka ise osaleb, Valga Kammerkoor ja Valge Maja koor; samuti annavad kontserte Valga Muusikakooli õpilased ja õpetajad, kaasaarvatud ta ise.

  Repertuaar:

  Repertuaar järgib kirikuaasta kulgu; olulisel kohal oli aruandeaastal Sangaste vaimulikuks laulupäevaks õpitud Mart Jaansoni ,,Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas”, mis võttis enda alla 101 lehekülge .  Palju kasutatakse oma praostkonna muusikute loomingut ja seadeid. 
Puhja/Rannu koguduste ansambel Dionysius õppis lisaks järgnevaid koraaliseadeid: M. Roosaare ,,Issand, keda taevas seal”, Ü.Rebase ,,Ma annan oma südame”, E.Kivinurme ,,Mu jõud, sind tahan armastada” ja ,,Sinu hoolde ennast annan”, J.S Bachi ,,Jeesus, rõõmustaja” ja  vanakirikliku jõululaulu ,,Gaudete”.
Rõngu naisansambel õppis mitmeid Taize laule, jõululaulud ,,Jeesusele laulan” ja ,,Detsembriööl” ja O.Ehala ,,Jõulukuuske otsimas”.
Karula koori repertuaar on täienenud järgnevate laulude näol: T.Hakasalo/E.Ahokainen ,,Jõulukirik”, Lukas/H.Gabriel ,,Jõuluööl”, I.Liik/H.Tooming ,,Ära uksi lukku pane”, Ü.Rästa ,,Inglid on laskunud maale”, J.Murray ,,Üks sõimeke heintega”.
 Elva naiskoor on õppinud P.Ripsi ,,Taas talv on tulnud”, P.Simojoki ,,Kuule minu palvehäält”, Gardare ,,Nüüd küünla me süütame taas”, U.Lattikase seade ,,Kõik jääb meist maha” ja lastega prantsuse traditsionaali ,,Sõimes õlgedel”.
  Sangaste segakoor on omandanud Sibeliuse ,,Ei au, ei hiilgust otsi ma”, M.Metsala ,,Taevane Isa”, eesti rahvakoraali seaded ,,Mu süda ärka üles” ja ,,Ma laulan suust ja südamest” ja Naomi Shemeri ,,Jeruusalemm”.
  Nagu ülaltoodud repertuaarist võib märgata, õpitakse uusi laule eriti innukalt jõuluteenistuseks valmistudes.
 
Teenimine väljaspool kodukogudust (kontserdid, jumalateenistused):
Valga organist Jüri Goltsov on esinenud J. Cimze Koduloomuuseumis Lätis Valkas restaureeritud koduorelil ja Tallinna Toomkirikus orelipooltunnil.
Puhja/Rannu ansambel Dionysius on peale kodukirikute laulnud Rannu ,,Kuldnokal”, Puhja Seltsimajas, väiksema koosseisuga Konguta Hooldekodus ja Haapsalu koraalimaratonil.
Nõo koguduse segakoor on laulnud Taagepera kirikus ja Nõo kirikus koos EELK Tallinna Pühavaimu kammerkooriga Crede. On osaletud Taize palvustel Nõo kirikus ja Haapsalu koraalimaratonil.
Nõo kiriku meesansambel on väljaspool kodukogudust laulnud EELK Tartu Peetri kirikus,  Meeri Seltsimajas, Nõo Hooldekodus, Tartu Postimuuseumis V.Reimani 150 sünniaastapäeva tähistamisel, Palamuse kirikus, Laiuse vaimulikul laulupäeval, Emajõe lodjal, Naissaarel Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse surnuaiapühal, Laguja kooli aastapäeval, H.Wühneri päeva üritustel Nõos, TÜ aulas Soome Vabariigi aastapäeva aktusel, Karula kirikus, Otepää Spordigümnaasiumis ja detsembris viidi läbi salvestussessiooni Nõo kirikus.
Elva naisduett on laulnud Taheva Sanatooriumis ja Hargla Hooldekodus, Elva kirikukoor on teeninud kaasa TÜ kliinikumi õendus-hooldus osakonnas toimunud jumalateenistusel.
Karula koor on teeninud kaasa Lüllemäe Hooldemajas ja Nõo kuulutusnädalal, samuti kalmistupühal.
Rõngu naisansambel laulis advendiajal Puhja Seltsimajas jõulupeol.

Erinevad projektid, koorilaagrid.
Puhja/Rannu ansambel on pidanud ühe koorilaagri Eveli ja Meelis Roosaare talus.
Sangaste vaimuliku laulupäeva ühendproovid toimusid Puhja Seltsimajas ja Sangaste kirikus.    
Valga Jaani kirikus toimus suviste kontsertide projekt Valga Jaani kiriku Muusikasuvi 2011, mille raames toimus kokku 12 kontserti suve jooksul.
Kontsertreisid
Välisreisi Rootsi sõpruskogudusse Hallsbergi tegi kevadel Elva naiskoor.

3. Tähelepanekud:
Koguduselaul kirikus, koguduse aktiivsus jumalateenistusel ja muusikatöös kaasateenimisel.
Koguduselauluga on vähem või rohkem rahul kõik praostkonna kogudused. Probleemiks on pigem rahva vähesus jumalateenistustel.  Koguduste aktiivsemad liikmed laulavad sageli ka kirikukooris ja löövad kaasa muudes töövaldkondades, aga paraku ei tähenda see alati regulaarset osalemist jumalateenistuslikus elus. On tavaline, et kooriliikmed jõuavad küll kord nädalas lauluproovi, aga mitte kirikusse. Vaid Nõos ja Elvas on jumalateenistused rahvarohked ja seal osalevad pidevalt koorilauljad ja muud töötegijad.
Erineva muusikaga liturgiate kasutamine, muusikalised algatused (Taize palvused, Emmause missa, Toomamissa, koraalikoorid).

Nõo kogudus korraldab kolmandat aastat kuu esimesel ja kolmandal kolmapäeval toimuvaid Taize palvusi. Kuigi palvuste algataja Katre Kruuse viibib 2010 a.  märtsist alates välismaal,on traditsioon jätkunud. Palvusel on sageli osalejaid ka naaberkogudustest.
Karulas toimub advendiajal traditsiooniliselt koraalide ühislaulmine koos sõpradega Hämeenkoski kogudusest. Kasutatakse mõned aastad tagasi välja antud lauluvihikut ,,Kaunimad jõululaulud”.
   
Pühapäevakoolilastega laulmine ja leeritöö
Tänu Soome misjoniseltsile “Kylväjä” toimub pühapäevakoolitöö Puhja, Rannu, Nõo, Otepää, Karula ja Rõngu koguduse maadele jäävates külades. Iseseisvalt veavad lastetööd Sangaste, Laatre ja Elva kogudused. Terve praostkonna peale võtab lastetööst osa arvata saja seitsmekümne lapse ringis, ja kõik nad on õppinud ka vaimulikke laule. Valdavalt on laule õpetanud Imbi Tanilsoo, Nõo koguduses ka Mart Jaanson ja Puhjas Miina Kuusemaa. Umbes viiskümmend last võtsid osa Valga praostkonna vaimulikust laulupäevast.
Üldiselt on kõikide koguduste pühapäevakoolilapsed laulnud jumalateenistustel oma kodukirikuis.
Puhja/ Rannu ansambel on kaasanud lapsi ülesastumistel kirikus nii lauljate kui instrumentalistidena. Lapsed on kirikus laulnud või mänginud aasta jooksul enam kui kümnel korral.Väga tänulikud oleme Eveli Roosaare viiuliõpilaste jätkuva ja heatasemelise osaluse eest.
Elva sõpruskoguduse Perniö leerilaager toimus aruandeaastalgi Elvas. Perniö leerilapsed laulsid Elva kirikus jumalateenistusel.
Jumalateenistuse korra ja kirikulaulude tutvustamine eesti leerilastele on pigem puudulik.

Muusikute ja teiste koguduse töötegijate omavaheline koostöö:
 Aruandjad on olnud koostööga rahul.

 4. Külalismuusikud:
Loetelu kollektiividest ja solistidest, kes teenisid kaasa jumalateenistustel või andsid kirikus kontserte.
Elva kirikus on andud kontserdi kammerkoorid ,,Solenne” ja ,,Camerata Universitatis”
Nõo koguduses andsid kontserte või teenisid kaasa  Tartu Peetri koguduse meeskoor ja kammerkoor, Nõo koguduse liige Kalju Õllek (bariton), ansambel Omnibus, Tallinna Peeteli koguduse kammerkoor, Karula kirikukoor, Arsise kellade ansambel, segakoor Picantus Tamperest, kammerkoor Crede, organist Elke Unt, flöödisolist Lande Lampe-Kits, Vanemuise teatri baritonisolist Atlan Karp, Nõo kooli koorid, Johansonide ansambel.
Rõngu kirikus on üles astunud Rõngu Pasunakoor, Tartu H.Elleri nim. Elleri muusikakooli keelpillikvintett ja Tallinna Peeteli koguduse kammerkoor, solist Piret Tatar (sopran) Tallinnast.
Karula kirikus on laulnud Lüllemäe Kultuurimaja segaansambel ja Nõo meesansambel.
Puhja kirikus on suvel toimunud E.Roosaare viiuliõpilaste suvekooli lõppkontsert, esinenud Soome sõbrad Külväjäst ja Kauhavalt, kaasa teeninud kitarrist Jaagup Kuusemaa jt. Rõõmu teeb, et aruandeaastal on jätkuvalt nii Puhjas kui Rannus teeninud kaasa Nõo koguduse liige, baritonisolist Kalju Õllek, kes elab Puhja koguduse maadel Karijärvel ja on hoolimata oma kõrgest east säilitanud ilusa lauluhääle ja elurõõmu.
Rannu kirikus teenis advendiajal kaasa Elva Meeskoor ja viiuldaja Hanna-Liina Vingel.
Sangaste kirikus tähistati valla aastapäeva 1.okt. kontserdiga, kus astusid üles Sangaste valla elanik Birgit Varjun ja Uku Suviste ja laulukoor P.Ripsi juhatusel.
Valga kirikus on esinenud oreliõpilased  Ines Maidre (orel), Eugen Simson-Valtin (viiul), Iiris Maidre Aarvik ( viiul, vioola), ,,Minimuusikali” laulustuudio koor ja solistid, Doni Musta Mere kasakate koor, Läti Meeskoor Silvicola ja Eesti Metsatöötajate meeskoor Forestalia jt. Regulaarselt on peale Valga organisti Jüri Goltsovi mänginud orelipooltundidel ka Valgas elav Ester Liinak.

5. Orelite seisukord:
orelite andmed (orelimeister, valmimisaasta, (sama ka ümberehituse korral), registrite ja manuaalide arv)
Hetke olukord (sh. kas on viimasel aastaga seisukord halvenenud või paranenud)
Kui on remonditud, siis kes on seda teostanud ja millal tehti viimane remont
Oreli kasutamise sagedus.
Kas orelit on kasutatud kontserttegevuses
Ülevaade teistest muusikainstrumentidest koguduses ja nende seisukord

 Elva:  Orel puudub. Teenistusi saadab harmoonium; kapitaalremont 2001. aastal Olev Kentsi poolt, seisund hea, stabiilne. Kirikus asub ka elektriline pill. Kontserttegevuseks harmooniumi ei kasutata, v.a. koori ja ansambli saateks. Pilli mängitakse igal pühapäeval, pühadel ja talitustel.
Hargla:  Tõenäoliselt meister Knauffi orel;lagunenud ja mängukõlbmatu. Harmooniumi kasutatakse kaks korda kuus; käärkambris toimuvatel teenistustel tarvitatakse kahe manuaali ja pedaaliga elektriorelit, mis on umbes 15 aastat vana ja külmaga ei taha mängida.
Karula:  Orelit ei ole, teenistusel kasutatakse elektrilist harmooniumi, pilli seisukord on rahuldav, koguduse kooriharjutused toimuvad vana lõõtsharmooniumi saatel.
Nõo: EELK Nõo kiriku suur orel koori peal on valmistatud saksa firmas E.F.Walcker 1890. aastal. Väike positiivorel kooriruumis on valmistatud tartu firmas Müllverstedt 1903. aastal ja restaureeritud 2005. aastal. Walcker-orelil on kaks manuaali ja 17 registrit, Müllversterdt-orelil on üks manuaal ja kaks registrit. Walcker-oreli seisukord on rahuldav, kuid orelil puudub 152 vilet ja seda kahjustab puukoi. Aruandeaastal parandas seda orelimester Toomas Mäeväli. Remondi tagajärjel oreli seisukord paranes. Müllversterdt-oreli seisukord on hea, kuid orel vajab häälestamist. Pärast oreli restaureerimist seda parandatud ega häälestatud pole. Walcker-orelit kasutatati aruandeaasta jooksul vähemalt kord nädalas. Müllverstedt-orelit kasutati peamiselt talvekuudel, umbes 30 korral. Mõlemat orelit on kasutatud kontserttegevuseks. Lisaks nimetatud orelitele kuulub kogudusele u 25 aastat vana elektrooniline klahvpill Yamaha, mille kõik klahvid ei tööta korralikult ja mis on moraalselt vananenud, ning trummikomplekt.
Otepää: Ernst Kessleri orel aastast 1853. Ühe manuaali ja 16 registriga. Remonditud põhjalikult aastal 1989, muuhulgas paigaldati kompressor. Häälestati viimati Hardo Kriisa poolt 2009 aastal. Kasutatakse suvepoolaastal igal pühapäeval ja talvel pühadel. Talvekirikus asub harmoonium, mis heas seisus. Orelit on varem kasutatud kontserttegevuseks, kuid mitte aruandeaastal.
Laatre: E.F.Walckeri orel 1894.
Puhja:  W. Müllverstedti  orel 1881 kahe manuaali, pedaali  ja 19 heliseva registriga;  olukord on vilets. Teenistustel siiski kasutatakse. Viimati teostati pisiparandusi meister Olev Kentsi poolt 2011 a.  Talvekirikus on harmoonium, mis on heas korras;  kogudusele kuulub veel kaks süntesaatorit; üks neist väga hea. Orelit kasutatakse suvepoolaastal igal pühapäeval, talvel harvem. Kontsertpillina kasutada pole võimalik.
Rannu: Vendade Kriisade orel 1906 , tallatav. Kahe manuaali ja 20 registriga.  Halvas korras, teenistustel kasutatakse, kui leidub tallaja. Kasutusel on veel harmoonium, mis heas seisus.
Sangaste: Vendade Kriisade orel 1924; kahe manuaali ja 24 registriga. Viimase sõja käigus orel rüüstati ja taastati hädapärasesse töökorda 50-datel. Orel on täielikult remonditud 2004 aastaks (teostas Ago Tint). Kasutatakse jumalateenistustel igal pühapäeval v.a. talvekuudel. Käärkambris on harmoonium. Orelit on aruandeaastal kasutatud kontsertpillina.
Rõngu. W.Müllverstedti orel 1870; kahe manuaaliga ,vajab remonti; jumalateenistustel kasutatakse. Organisti sõnul on oreli halb seisukord probleemiks number üks. Kontsertpillina ei ole kasutatud.
Valga: F. Ladegasti orel 1867, kaks manuaali ja 21 registrit ; on korras. Viimane remont aastatel 1998-2005 Olev Kentsi poolt. Aktiivses kasutuses nii jumalateenistustel kui kontsertpillina. Häälestatakse kord aastas. 2010 aprillist on lisandunud elektriline harjutusorel Valga Muusikakoolis (18 registri ja pedaaliga), mida võimalik kasutada harjutamiseks talvel, kui kirik külm.
 
6. Tähelepanekud praostkonna muusikatöö osas:

 Üldarvamus praostkonna muusikaelu kohta
 Ühine musitseerimine praostkonnas (millised kollektiivid on koos musitseerinud, hinnang koostööle muusikute ja kollektiivide vahel)

  Ühine musitseerimine avaldub peamiselt praostkonna laulupäevadel, aga ka naaberkoguduste läbikäimises. Tundub, et tullakse hästi toime.

7. Praostkondlikud, üldkiriklikud ja riiklikud üritused:

Laulupäevad, üldlaulupeod, muusikafestivalid, koolirahu ja jõulurahu väljakuulutamised jm. ( milised muusikakollektiivid osalesid, kui arvukas oli osavõtt).

Kõik Valga praostkonna kirikukoorid v.a. Valga naiskoor osalesid praostkonna laulupeol, mis toimus aruandeaastal Sangastes. Külaliskooridest olid esindatud Tartu Peetri koguduse segakoor, Tartu Pauluse koguduse kammerkoor, ansambel Omnibus, Tallinna Peeteli koguduse kammerkoor, Narva koguduse koor Alfa ja Omega, Misjoniselts ,,Külväjä” segakoor, EMÜ Camerata Universitatise lauljad.
  E.Roosaare juhendamisel teenis armulauaga muusikalisel jumalateenistusel kaasa kammerorkester, mis koosnes Valga praostkonna muusikutest ja muusikakoolide õpilastest.
  Neljahäälset vaimulike partiid laulsid Arvo Lasting, Mart Jaanson, Urmas Oras ja Enno Tanilas. Laulvate liturgidena teenisid kaasa veel Tiit Kuusemaa ja õnnistussõnadega Vallo Ehasalu. Tervitus oli kohalikult pastorilt Ivo Pillilt. Kahjuks sai Kaitseliidu õppustel viga Otepää õpetaja Marko Tiirmaa, kes samuti oli laulupäevaks valmistunud.
  Dirigendid olid Meelis Roosaar ja Sander Tamm.
  Eraldi võiks esile tõsta Sangaste koguduse liikme, noore kitarristi Priit Petersoni meisterlikku esinemist tervituslooga ,,A.Carlevaro ,,Prelude campo” ja Piret Stepanovi oreliteoseid autori esituses.
  Üritusel osales veel umbes 50 laululast ja palju kirikulisi, kokku üle 300 inimese.
  Nii suurejoonelist ja rahvarohket ja samas sügavalt vaimulikku laulupäeva polegi Valga praostkonnas Eesti Vabariigi ajal veel olnud.
   Paljud on avaldanud lootust, et M.Jaansoni ,,Lutarlik armulauaga jumalateenistus” leiab peagi uuesti ettekandmist Valga praostkonnas.

Puhjas on kooli kaheksandad klaasid käinud tutvumas oreliga ja teinud näidistunni kirikus.
  Sangaste, Karula, Valga, Elva ja Rõngu koolid on pidanud koolikontserte kirikus.