Infokaart

Sündmused

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Avaleht > Rannu > Ajalugu

Ajalugu

Rannu kihelkond on üks vanimaid Eestis. Teadaolevalt oli Rannus iseseisev preester juba 1347. aastal. Praegusel kohal paiknev püha Martinuse kirik pärineb 15. sajandist. Sellele viitavad mõned kiriku kooris ja pikihoones säilinud detailid, mis samas kinnitavad, et Rannu kirik võis sel ajal olla sisekujunduselt Eesti kirikute hulgas üks väljapaistvamaid.

Kiriku hoone on aegade jooksul mitmel korral kannatada saanud, näiteks 1627. aastal olid kirikust säilinud vaid välisseinad. Uuesti üles ehitamisel võlvlage taastama ei hakatud, vaid kaeti kirikusaal laudlaega. Põhjalikud juurdeehitused teostati kirikus 1835. aastal, mil ehitati kirikule ligi 33 meetri kõrgune torn. Ümberehitusi tehti ka õpetaja Assmuthi ajal, 1876. aastal.

Kiriku sisustusest väärib kõige enam tähelepanu kantsel, mille korpus on valmistatud 16. sajandi keskpaiku (1554. a.) Tartu meistri poolt. Trepistik ja kõlaräästas on lisatud 17. sajandil. Arvatavasti on see kantsel Rannu kirikusse toodud mõnest Tartu linna kirikust seoses kiriku remonditöödega 1640. aastatel. 1634. aasta visitatsiooniprotokollist selgub, et siis kantslit veel Rannus polnud. Kunstiliselt kuulub see renessanss-stiili ja on Baltikumi vanim säilinud kantsel. Kantsli külgedel paiknevad nikerdatud reljeefid, kus on kujutatud Kristust koos Ristija Johannese, Moosese ja Aaroniga. See kombinatsioon on üsna erandlik, kuna tavaliselt kujutatakse Kristust koos nelja evangelistiga.

Altar on gooti stiilis, valmistatud Tartus tislermeister Bandelier' töökojas 1890. aastal. Altarimaali on samal aastal maalinud kunstnik R. von zur Mühlen ja sellel kujutatakse Kristust ristil koos taganutjatega.

Vanematest esemetest võib nimetada veel puust rahapakku, mille kaanelt võime lugeda daatumit 1755.

Üks kroonlühtritest on annetatud Rootsi kuninga Karl XII ajal, sellel on annetuse aastaarvuks 1699. Elektrivalgustuse sai kirik 1937. aastal.

Orel on ehitatud 1906. aastal vendade Kriisade poolt, oreli prospekt on samuti pseudogooti stiilis.

Torni tipus asuv tornikukk on sinna paigutatud 19. sajandil, samuti pärinevad sellest ajast ka ülejäänud kroonlühtrid ja altariesemed - küünlajalad, krutsifiks ning armulauariistad

Kirik remonditi täielikult 1991. aastal (uus katus, lagi ja põrand ning elektrisüsteem, üle värvitud seinad, interjöör) ja on heas korras.

1991-1993. aastail leidis aset kirikaia suurkorrastus, värava remont ja uue raudkivimüüri rajamine.

1994. aastal puhastati ja seati rahuldavasse mängukorda orel.

1995. aasta lõpus remonditi kooriruumist paremal asuv "luukamber" soojustatud talvekirikuks.

1996. aastal sisustati talvekirik ja värviti üle kiriku põrand.

2004. aastal restaureeriti kiriku uksed ja aknad koos vitraažidega.