Infokaart

Sündmused

November 2017
E T K N R L P
30 31 1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 1 2 3

< Eelmine Järgmine >

Pildigalerii

Uudiskiri

Sinu e-mail

Liitu Lahku

Milleks liituda?

Uudised maausust

VALLO EHASALU

Usundid on levinud lõinast põhja suunas. Jääaja taandumisega tuli meie maale lõunast üks tänapäeval tundmatu usund, mille võtsid omaks ka muistsed eestlased, siia elama asudes. Viikingiajal levis siia Taara usk, germaani naabreilt laenatuna. Lõunast tuli ka kristlus, sõja tagajärjel 1200-1227 sai sellest valitsev usund.

Kui tänapäeval räägitakse eestlaste muinasusundist tõsiste andmete kohaselt, siis seda tunneme eelkõige rahvausundi kaudu. Kuid rahvausund on esiteks germaani rahvausundiga läbipõimunud, võibolla isegi selle pinnal tekkinud, teiseks on see kristlusega läbipõimunud. See pole muinasusund. Edasi, eestlaste muinasusundist räägivad kiriklikud tekstid, nagu vanad sinodiprotokollid, kus nendest räägitakse kui levinud pahedest. Tänu kiriku töö täpsusele on seega võimalik muinasusundi fenomene kui mitte tõlgendada, siis ajaliselt ja geograafiliselt määratleda, näiteks Urvaste pikselitaania ("litaania" on kiriku tõlgendus, kuid antud praktika aeg ja koht on teada).

Muinasusundist tunnistavad muinasleiud, nagu ohvrikivid, Lääne-Eesti hauakivid, kujutised Saaremaa kirikute lagedel. Kuid need ei tõlgenda end.

Muinasusundit uuritakse ka analoogia põhjal. Selle põhisisu on ilmselt, et Siberi rahvaste analoogia põhjal pidid muinaseestlased olema samanistid. Tõestusi meie maal samaanide kohta pole, ainus tõestus on analoogia sugulasrahvastega. Tõepärane on ilmselt muinaseestlaste animism. Kuid animism on nii levinud, et seda on esinenud kellel tahes rahvastest.

Tahaksin küsida kodulehekülje külastajailt, kas teate, kus on meie kandis vastavaid kohti. Loomulikult oleme me üks kristlik maa, me oleme näinud ju ka 16.-17. sajandi vastureformatsiooni ja sellele vastu pannud. Eile sain peielauas kuulda, et Harglasse oli Poola ajal rajatud katoliku kirik, mis praegu elab vaid rahvapärimuses.

Kui koguksime andmeid oma mineviku kohta veel? Avaldage oma teadmised!

Vastab arheoloog Kadri Kivari:

Ametlikult kaitse alla on võetud 26, sinna alla kuuluvad siis ohvrikivid,
kultuskivid,ohvripuud, ohvriallikad ja ohverdamiskohad. Neid on kindlasti
palju rohkem, see number 26 on lihtsalt praeguse uurimisseisu kajastus. Kas
kõik need objektid, mis juba on kaitse all, on ka tegelikud ohvripaigad
olnud, sellele on raske vastata. Arheoloogilisi uurimisi nendes paikades
eriti läbi viidud pole. Teatakse neid rahvajuttude ja toponüümide järgi
(kohad kus on nimes säilinud hiiemägi, hiis).

Tegelikult tuleb muidugi muinasusundiga seotud paikade all pidada silmas ka
kalmeid ja kalmistuid.
Kivikalmeid on Tartumaal kaitse alla võetud umbes 63 (rohkesti leidub
kivikalmeid Puhja ja Rannu valdades), kalmistuid 69 (nendest vaid väike osa
on muinasaegsed, suurem osa keskaegsed külakalmistud) ja kääpaid on teada
Alatskivi vallast 10 ning Võnnu vallast 10.

Üheks suuremaks ja ainulaadsemaks kalmekompleksiks Tartumaal võib pidada
Vehendi kivikirstkalmeid Võrtsjärve kaldal (dateeritud meie ajaarvamise
algusesse). Kokku on seal 11 kivikirstkalmet. Omapärane seetõttu, et see on
ainus koht lõuna pool Emajõge, kust kivikirstkalmeid on avastatud. Lõuna -
Eestis ei olnud see kalmetüüp eriti levinud. Praegu on selle saatus aga väga
kurb. Ilusa loodusliku asukoha tõttu on see muutunud suviseks läbupaigaks,
kus kalmete vahel tehakse lõket ja loobitakse maha rämpsu. Suve lõpuks on
seal avanev vaatepilt kohutavalt masendav.

Kahjuks hävivad paljud kivikalmed inimeste hoolimatu suhtumise või ka
lihtsalt teadmatuse tõttu.